7 months have now passed from the beginning of the 15-month research period, from which the first three were devoted to in-depth preliminary studies. During the following three months, we concentrated on developing the ideas for three different concept projects. In the seventh month of the research, we received valuable feedback from external critics and developed a coherent concept outline.

During the concept development phase, we experimented with a range of straw construction options, including modular, prefabricated and more traditional straw building construction. All the solutions tested different housing typologies but collectively they all solved the SOS children’s village typology (read the Ukrainian competition blog). For some solutions this typology worked well but for a modular solution, for example, this typology was rather difficult.

The modular solution was an off-grid solution, which became the starting point for the form of the whole building. The solution has been developed specifically on the principle of data analysis, where for the off-grid solution we needed to find for example specific roof pitches and surface areas for solar panels, which was a result of people’s own usage patterns.

As a second solution, we experimented with the possibility of creating curved forms in the pattern system through the straw bales themselves. The solution was developed in a way where it would be possible to use both factory-made panels or to experiment with the tactics of self-build. The wall elements themselves created a curved pattern system – a wedge piece was inserted between orthogonal panels to create spatial situations of varying dimensions.

The final solution, a pattern system of posts and panels, opened up the possibility of larger scales, such as apartments, dormitories or public buildings. An important emphasis in this solution was on the façade, where we developed a catalogue of façade elements that can be used both in the design of new buildings and in the renovation of the existing housing stock.

As we had been working closely with our team for months, we also felt the need to hear feedback from outside. So we organised several feedback days where we met experts in their field. The engineers included Kristo Kalbre and Eero Tuhkanen, while the architects included Sille Pihlak, Siim Tuksam, Renee Puusepp and Roland Reemaa. Anna Tomingas, who has been a great help to us with the EAS application, also gave her feedback. Mikk Luht and Sven Aluste are also role models for us in terms of straw as a building material, and they were able to look at our projects from the point of view of straw construction. We were able to discuss both strengths and weaknesses, and the external feedback helped to bring the focus back to the original principles.

Based on the feedback from the professionals as well as our own analysis, we are moving forward with an idea that combines the strengths of all the different concept projects.

---

Estonian

Ideeprojektide vaheülevaatus

15 kuud kestavast teadustöö perioodist on tänaseks möödunud 7 kuud, millest esimesed kolm kuud pühendasime põhjalikele eeluurimustele. Sellele järgnenud kolme kuu jooksul keskendusime kolme erineva eskiisi idee väljatöötamisele. Seitsmendal kuul saime väliskriitikutelt väärtuslikku tagasisidet ning koostasime ühtse idee lähteülesande. 

Eskiiside arendamise etapis katsetasime mitmesuguseid põhuehituse variante, mis olid nii modulaarsed, elementidest koosnevad kui ka traditsioonilisem põhupakist ehitus. Kõikidel lahendustel oli küll katsetatud erinevaid elamistüpoloogiaid kui ühiselt lahendasid kõik läbi ka Sos-lasteküla tüpoloogia (loe Ukraina konkurssi blogi:). 

Mõningate lahenduste põhjal toimis see sobivalt kuid näiteks modulaarse lahenduse puhul oli antud tüpoloogia pigem raskendatud. 

Modulaarne lahendus kujutas endast off-grid lahendust, mis sai lähteülesandeks ka terve hoone vormi tekkimisel. Lahendus on töötatud välja just andmeanalüüsi printsiibil, kus off-grid lahenduse jaoks oli meil vaja leida näiteks kindlad katusekalded ja pindala päikesepaneelide jaoks, mis tulenes just inimeste endi kasutusharjumustest. 

Teise lahendusena katsetasime, kuidas on võimalik mustersüsteemis luua just kumeraid vorme ja seda läbi põhupaki enda. Lahendus sai välja töötatud viisil, kus oleks võimalik kasutada nii tehases toodetud paneele või katsetada just iseehitamise taktikat. Seina elemendid ise tekitasid kumera mustersüsteemi – sirgete paneelide vahele sai lisatud kiilu tükk, mis tekitas erineva raadiusega ruumilisi olukordi.

Viimane lahendus ehk postidest ja paneelidest koosnev mustersüsteem avas võimaluse just suuremateks skaaladeks nagu korter-, ühiselamud või ühiskondlikud hooned. Oluline rõhk antud lahenduse puhul oli just fassaadil, kus töötasime välja fassaadi elementide kataloogi, mida saab kasutada nii uute hoonete projekteerimisel kui ka elamufondi renoveerimisel.

Kuna kõik kuud olime just oma meeskonna keskmes töödanud, siis tundsime vajadust ka väljastpoolt tagasisidet kuulda. Seega korraldasime mitu tagasisidestamise päeva, kus kohtusime oma ala ekspertidega. Inseneride poolt oli kaasatud Kristo Kalbre ja Eero Tuhkanen, arhitektidest oli kutsutud Sille Pihlak, Siim Tuksam, Renee Puusepp ning Roland Reemaa. Oma arvamust avaldas ka Anna Tomingas, kes on meile suureks abiks olnud just EASi taotlusega. Samuti ka põhu kui ehitusmaterjali spetsiifiliselt on meie jaoks eeskujud Mikk Luht ja Sven Aluste, kes oskasid meie projekte vaadelda just põhu ehitusest lähtuvalt. Saime arutleda nii tugevusi kui ka kitsaskohti ning väline tagasiside aitas fookust tagasi tuua algsete põhimõtete juurde. 

Nii eriala profesionaalide poolse tagasiside kui ka meie endi analüüsi põhjal liigume edasi ühe ideega, mis ühendab endas kõikide eskiisi ideede tugevused.